Rühma (Hymenoptera) nõelavate putukate grupp.
Tüüpiline herilane on mesilasest saledam ja pole nii tihedalt kaetud karvakestega, kuna ei korja tolmu. Karvad on siledad ja sirged, mittehargnevad. Enamiku herilaste värvus koosneb mustadest ja valgetest karvadest ning laikudest. Erinevalt mesilastest herilased toidavad järeltulijaid mitte taimse toiduga, vaid teiste putukate ja ämblikutaolistega, kuid enamik herilasi nagu mesilasedki, teeb seda spetsiaalselt ehitatud pesas. Enamiku herilaste värvus seisneb mustades ja valgetes ribades ning laikudes.
Kõige ohtlikumad herilased kuuluvad alaperekonda Vespinae. Nad on uskumatult argessiivsed, ja iga herilane nõelab mitmel korral kiiresti ja valusalt vaenlast oma võimsa nõelaga. Need herilased on iseloomulikud mõõdukale vööndile. Siia kuuluvad ka mitte eriti armastatud vaablased V. crabro — väga tuntud herilane kollaste ja ruugete laikudega kehal. Vespinae — on putukad pealetükkiva ja agressiivse käitumisega.
Tavalise herilase hammustus on vähem ohtlik kui mesilase hammustus. Kuid mesilane, jätnud hüvasti oma nõelaga, hukkub, herilased aga võivad nõelata korduvalt, ja nendega ei juhtu midagi. Isegi kõige kergemini herilase mürki taluval inimesel tekib nõelamise kohal põletikukolle: mõneks tunniks ja isegi ööpäevaks haava ümber tõuseb temperatuur, tekib paistetus. Selline lihtsaim reaktsioon, võib sellestki hoolimata olla isegi surmavalt ohtlik. Linna tingimustes herilased kogunevad prügilatesse ja vastavalt kannavad endal erinevate haiguste tekitajaid. Lihtsalt herilasepesa eemaldades te allutate ennast kallaletungi riskile naasnud herilaste poolt, kuna need putukad on erakordselt kättemaksuhimulised.
Usaldage desinsektsiooni asi elukutselisele!
Hind: alates 60.00 – 75.00 eurost.